Vanale professorile tulid külla tema kunagised õpilased. Professor pakkus kohvi: ta tõi kandiku, millel oli palju erinevaid tasse - ilusaid ja kalleid kui ka lihtsaid ja odavaid. Kui igaüks oli endale aurava kohvitassi ette saanud, sõnas professor: "Vaatan teid, kuidas te igaüks püüdsite valida ilusamat ja kallimat tassi ning silmanurgast hinnata teiste tasse. Nii käituvad inimesed ka elus. Ollakse harjunud tahtma kõige paremat, kuid tassid ei mõjuta kuidagi kohvi maitset. Mina pakkusin teile ainult kohvi, mitte tasse.
Elu, see on nagu kohv. Töö, maja, auto, positsioon aga on nagu tassid. Püüdes iga hinna eest saada kõige kallimat tassi, unustatakse nautida elu ennast. Õnnelik on see, kes naudib seda, mis tal parajasti on.
— ''Ajatud lood''